Kevadine ülevaatus ja hahkhallituse risk
Maasikaõied on kevadkülma suhtes tundlikud; külmakaitseks saab kasutada loori. Kvaliteetse saagi tegur on niiskusrežiim; hea on, kui vili kuivab pärast vihma, ja selleks aitab õhuliikumine. Vaata istandikus üle niiskusrežiim, õhuliikumine ja kastmine.
Hahkhallituse nakkus võib alata õitsemise ajal nähtamatult ning avalduda hiljem viljal. Seen tungib avanenud õite kaudu taime ja sealt algab vilja nakkus. Kavanda hahkhallituse tõrje õitsemisajaks ja alusta õite vaatlust enne, kui marjadel on haigustunnuseid näha.
Hahkhallitus ja jahukaste annavad erinevaid tunnuseid
Hahkhallitust põhjustab Botrytis cinerea. Lehevartel, tupplehtedel ja õienuppudel võivad tekkida vesised hallikaspruunid või roosakad mädanikulaigud. Viljal areneb pehme pruunikas kahjustus, millele lisandub tolmav hall hallituskiht. Haigustekitaja säilib taimejäänustel ja mullapinnal. Haigustekitaja nakatab ka vaarikat, viinapuud ja mitmeid köögivilju.
Jahukastet põhjustab Podosphaera aphanis. Vanemad lehed võivad keerduda üles, tuues nähtavale punaka alakülje ja jahuse kirme. Hiljem muutub lehestik lillakaks või punaseks; viljade pind võib jääda tuhmiks või kattuda õrna valkja kihiga. Kirme pole maasikal alati sama silmatorkav kui teistel kultuuridel. Nakkus levib nakatunud istutusmaterjaliga ja tuulega. Haiguse määramiseks kirjelda lehe asendit ja värvust ning viljapinna muutust; pildista eraldi lehe alakülge ja marja kahjustatud pinda.
Õielõikaja ning lestade tunnused
Maasika-õielõikaja kahjustatud avanemata pung jääb rippuma: selle õieraag on osaliselt läbi näritud. Taimikut tuleb enne kevadise katteloori paigaldamist põhjalikult kontrollida, sest kahjuri olemasolul on kahjustus loori all märgatavalt kõrgem.
Õielõikaja kahjustus sõltub nii maasika- kui ka vaarikasordist, seepärast märgi vaatlusel ka sort.
Punase kedriklesta korral otsi kahjustust ja võrku lehe alaküljelt. Maasikalest kahjustab noori lehti, mis deformeeruvad ja jäävad kängu.
Kedriklesta kolooniad piirduvad leviku alguses sageli ühe või paari taimega. Vastsed ja valmikud toituvad valdavalt lehe alaküljel taimemahla imedes. Lehe ülapinnale võivad tekkida väikesed kollased laigud; kahjustatud alakülg võib muutuda kuivaks, pruuniks või pronksjaks. Pööra kolletuv leht ümber ja vaata ka naabertaimede lehtede alakülgi.
Ennetus ja toimeainete vaheldamine
Hinda tõrjevajadust ning eelista mehaanilisi ja bioloogilisi võtteid. Soodusta kasulikke organisme, puhasta töövahendid ning väeta ja lupja tasakaalustatult.
Maasikas vajab päikeselist kasvukohta, kus taimik pärast vihma kiiresti kuivab. Orgudes on suurem öökülmaoht ja haigusrisk kasvab. Reavahe laius on umbes 50 cm ja taimede vahekaugus reas 30–40 cm; liiga tihe taimik soodustab haiguste ja kahjurite levikut. Tänapäeval rajatakse maasikaistandus tilkkastmissüsteemiga; marjade küpsemise ajal kastetakse ettevaatlikult, sest marjadele tekib kergesti hallitus. Tilkkastmine väldib taimehaiguste levikut soodustava liigniiske mulla või taimiku teket. Multš hoiab viljad mullast eemal ja vähendab pritsmetega levivate haigustekitajate levikut.
Sama toimeaine korduv kasutamine suurendab resistentsusriski; vaheldada tuleb toimemehhanismi rühmi. Enne pritsimist võrdle varem kasutatud toimeaineid järgmise valikuga; kaubanimi üksi ei näita, kas toimemehhanism on teine. Haiguste puhul näitab etiketil märgitud FRAC-kood, et vahetub toimeaine, mitte ainult toode; kahjuritel on selleks IRAC-kood. Keemilisi vahendeid kasutatakse haigustõrjes alles siis, kui haiguse risk või esimesed sümptomid seda nõuavad ja ennetus- ning kultuurimeetmed on tehtud. Biopreparaadid ja kasurid on keskkonnale ja tolmeldajatele vähem kahjulikud.
Pea pritsimispäevik ühes kohas. Alusta tasuta.
Maasikat kasvatatakse samal põllul maksimaalselt 3–4 (kuni 5) aastat, seejärel vahetatakse kultuuri. Eelviljadena tuleb vältida kartulit, ristikut, tomatit, kurki, kõrvitsat ja hernest. Haiguskindlal sordil on keemilise taimekaitse vajadus väiksem. Masinate rataste survepesu hoiab ära taimehaiguste kandumise istanduste vahel.
Tõrje ajastus ja istandiku hügieen
Õielõikaja tõrje tehakse täiskasvanud mardikate ilmumisel enne massilist õitsemist, kui enamik pungi on moodustunud, kuid veel avanemata. Keemilise tõrje aeg on vajadusel nädal enne õiepungade avanemist ja pärast saagi koristust. Täisõitsemise ajal ei pritsita, et vähendada mõju tolmeldajatele. Keemilises tõrjes kasutatakse Eesti taimekaitsevahendite registris olevaid preparaate; pritsimisaeg ja -kordade arv määratakse kasutusjuhendist. Murdunud ja pruunistunud õiepungad korjatakse kohe ära ja põletatakse.
Kedriklesta vastu saab kasutada röövlesta Phytoseiulus persimilis. Maasikalesta biotõrjeks saab kasutada röövlesta Neoseiulus cucumeris. Vali kasur määratud kahjuri järgi ja küsi tarnijalt kasutustingimusi avamaal või katmikalal. Vanemate, tugevalt nakatunud põldude uuendamist tuleb järgmisel aastal kaaluda; uute istandike rajamisel pööratakse erilist tähelepanu istutusmaterjali puhtusele.
Vähenda hahkhallituse nakkusallikaid korje ajal. Korja hallitanud marjad välja ja vii istandikust ära. Reavahesse neid jätta ei tohi: nakatunud vili võib nakatada naabermarju ja haigustekitaja säilib mikrosklerootsiumidena pikka aega. Eemalda taimejäänused kohe pärast viimast saagikoristust ning väldi viljade kokkupuudet mullaga.
Reavahede mehaaniline harimine ja multš aitavad ohjata umbrohtusid. Väldi liigset lämmastikväetamist, mis kasvatab lopsaka ja pehme taimekoe. Hahkhallituse puhul kontrolli õisi alates avanemisest vähemalt kord nädalas. Jahukaste vaatlust alusta siis, kui taimel on vähemalt kaks vanemat lehte; korda vaatlust vähemalt kord nädalas kuni korjeni.
Maasikapartii pestitsiidijäägid: kust piirnormi leida
Taimekaitsevahendi jäägi piirnormi leidmiseks vali ELi pestitsiidide andmebaasis konkreetne toiduaine ja jääk. Otsingus saad valida praegused või ajaloolised piirnormid ning vaadata viimaseid muudatusi.
Toiduaine otsing näitab sellele kohalduvaid jäägipiirnorme. Jäägi otsing näitab selle väärtusi eri toiduainetes. Vali oma analüüsis käsitletud toode, mitte ainult taime üldnimetus.
Aktide ametlik info on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Hoia otsingutulemuse kõrval akti viide ning kahe erineva piirnormi korral võrdle mõlema väljavõtte kehtivusaega.
Jäägiandmeid saab andmebaasist alla laadida. Kui võrdled arvutustabelis, salvesta fail koos saamise kuupäeva ja otsinguvalikutega, anna veergudele selged nimed (saadus, jääk, väärtus, ühik, ajaline valik) ning hoia labori mõõdetud sisaldus ja piirnorm eraldi veergudes. Lisa analüüsitunnistuse proovikood, et võrdlus jääks seotuks õige maasikapartiiga.
Taimekaitsevahendit tohib kasutada ainult märgistusel kirjeldatud otstarbel, tingimustel ja koguses; kinni tuleb pidada tööoote- ja ooteaegadest. Päevade arv viimasest pritsimisest saagikoristuseni on etiketil märgitud ooteaeg. Enne korjet vaata üle ooteaja arvestus ja konkreetse partii töötlemise andmed; korjeaja määramiseks kasuta pritsimiskirjet ja etiketi ooteaega ning võrdle laboritulemust piirnormiga.
Järgmine samm
Vali preparaadi maasika kasutusrida ning kanna tehtud pritsimine ja korjeaeg maasika pritsimispäevikusse.